Kivimi tihedus

Kivimi tihedus on kivimi mass ilma lõhede, pragude ja tühikuteta. Selguse otstarbel on soovitav kasutada ühikut g/cm3, et tekiks võimalus tiheduse ja mahumassi eristamiseks. Sama kivimi korral on tihedus suurem kui mahumass massiivis ja neist väiksem on kobestatud kivimi mahumass

Kobestatud kivimi mahumass

Kobestatud kivim võtab kivide vahelise ruumi tõttu rohkem ruumi kui kobestamata kivim. Kivim kobestatakse raimamise või purustamise abil.

Näiteks:

Kobestunud lubjakivi võtab ruumi kobestusteguri korra rohkem kui kobestamata lubjakivi e. lubjakivi massiivis.

Mahumass massiivis (t/Bm3) = Mahumass kobestatult (t/Lm3) x kobestustegur e. 2,52 Bm3= 1,8 t/Lm3 x 1,4 m3/m3

Bm3 - Bank cubic meters (massiivi kuupmeetrid),  Lm3 - Loos cubic meters (puistekuupmeetrid, e. kobestunud materjali või kaevise kuupmeetrid).




Kallureid on kasutatud sajandi jooksul

Kallurid on saavutanud 450 t kandevõime. Esimesed kallurid ehitati 1913. aastal.

Tabelid: Suurimad kallurid läbi ajaloo: Mäetehnika: Tabelid: Suurimad masinad : Suurimad masinad. Tabel Tabelid: Suurimad masinad : Suurimad masinad. Tabel Tabelid: Suurimad m...






Maailma suurim kallur 1951. aastal

1951. aastal tegi Euclid 45. tonnise kandevõimega kalluri 1LLD mis oli sel ajal maailma suurim (ülemine pilt). Kalluril oli kaksikajam kahe 300 hj mootoriga. Hiljem ehitas Western Contracting Corporation sellele liigendpoolhaagise, mille kandevõime oli 168 tonni (alumine pilt). Uus, 18 rattaga kallur sai nimeks R62 ja hüüdnimeks Mammut - "Mammoth".

From Earthmoving

Esimene Saksamaa suure kandevõimega kallur

Esimese Saksamaa 180 hj mootoriga, suure kandevõimega kalluri tegi Faun 1950. aastal. K20 kandevõime oli 20 tonni.

From Earthmoving

Maailma suurim skreeper

Maailma suurima traktorskreeperi tegi LeTorneau 1958. aastal USA maanteede ehitamise programmi jaoks. Masina ehitamiseks arendas LeTorneau välja elektrimootoriga vedavad rattad. Tänu nendele oli võimalik edasi anda ülisuurt veojõudu. Kuni selle hetkeni oli enamuse skreeperite kastimaht 11 kuupmeetrit. LeTorneau "Goliathi" kastimaht oli 46 kuupmeetrit. Traktorskreepei pikkus oli 18,9 m ja laius 4,3 m. Nelja elektriratast toitis 600 kW diiselmootor-generaator. Sellele skreeperile lisas LeTorneau peagi järlhaagitava neljarattaveoga skreeperi. Kokku moodustas masin kaheksarattalise, 2x600 kW mootoriga, 31 m pikkuse topeltskreeperi kandevõimega 130 tonni. See oli ja on tänaseni jäänud maailma suurimaks traktorskreeperiks, mis suutis erinevalt paljudest teistest oma kasti ise, ilma abimasinateta täita. LeTourneau on leiutanud enamuse mobiilsetest gigantmäemasinatest

From Earthmoving

Allikas500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Suurim järelveetav skreeper 1954. aastal

1954. aastal tegi MRS 660 hj võimsusega traktorile 38 kuupmeetrise kastimahuga tõmmatava skreeperi MRS HW40. Vedamist ja veojõu tasakaalustamist aitas reguleerida traktorit ja skreeperit ühendav hüdrosilinder.

From Earthmoving

Viimase nädala populaarsed kirjed

Viimase kuu populaarsed kirjed

Kõigi aegade populaarseimad kirjed