Kraaton

Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks ja platvormideks. Meile lähim kilp on Fennoskandia kilp, millel paiknevad Soome ja suurem osa Rootsist. Stabiilsetel kraatonialadel ei toimu maakoore kurrutusprotsesse ega tugevaid maavärinaid.

Autor: Merle Otsmaa

Eklogiit

Eklogiit on kõrge astme moondekivim, mis tekib mitmekümne kilomeetri sügavusel kõrge rõhu olemasolul. Teda võib leida mandrite subduktsiooni- ja kurrutusvöönditest. Eklogiit on värvuselt punase-rohelisekirju. Punane värvus tuleneb granaatidest ja roheline omfatsiidist (pürokseeni liik). Lisaks võib eklogiit sisaldada küaniiti, rutiili ja kvartsi. Kivimi erikaal on 3,5 g/cm3.

Autor: Merle Otsmaa

Geokronoloogiline skaala

Ajaskaala, mis jagab Maa geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt kivististe leviku uurimise alusel.

http://et.wikipedia.org/wiki/Geokronoloogiline_skaala

Autor: Merle Otsmaa

Daik

Daik on plaatjas, enamasti aluselise koostisega kivimitest koosnev intrusioon. Daikid kujutavad endast maakoores venituspingete tulemusel tekkinud enam-vähem vertikaalseid ümbritsevat kivimit läbivaid lõhesid, mis on magmaga täitunud. Daikide paksus ulatub sentimeetrist kuni kümne meetrini, pikkus seevastu võib olla sadu kilomeetreid. http://et.wikipedia.org/wiki/Daik

Autor: Merle Otsmaa

Orogenees

Orogenees on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoor pakseneb ja tekivad mäestikud. Maakoore paksenemine leiab aset litosfääri laamade kokkupõrkel, kui toimub ulatuslik kivimite kurrutus survepingete tõttu maakoores.

Autor: Merle Otsmaa

Detriitlubjakivi

Detriitlubjakivi on organismide purunenud skeletiosi sisaldav lubjakivi. Hea näide selle kivimiliigi kohta on Keila ja Oandu lademe Vasalemma kihistu nn Vasalemma marmor. Eestis esineb ka detriitliivakivi (Pakerordi lade).

Autor: Merle Otsmaa

Koristustööde pass

Koristustööde tehnoloogiline pass on kaevandamiseks vajalike tööde kava konkreetses, selleks ettevalmistuskaeveõõntega rajatud koristusüksuses (plokis, laavas, langis).

Koristustööde passi koostisosa teksti ja joonisena on:
1) seletuskiri;
2) mäendustingimused; 
3) kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspass; 
4) koristustööde tehnoloogiline skeem; 
5) tuulutusskeem; 
6) kaevise veo- ja ülelaadimisskeem; 
7) elektrivarustusskeem; 
8) veekõrvaldusskeem (vajadusel); 
9) ohutusmeetmed, maapealsete objektide hoidmisviis;
10) rikutud maa korrastamise projekt või viide tüüpprojektile.

Koristustööde passi graafiline osa vormistatakse vastavas mõõtkavas, kuid mitte väiksemale formaadile kui A3


Allikas: Riigiteataja. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded. - https://www.riigiteataja.ee/akt/12961834  


Autor: Martin Nurme