Esimene Saksamaa suure kandevõimega kallur

Esimese Saksamaa 180 hj mootoriga, suure kandevõimega kalluri tegi Faun 1950. aastal. K20 kandevõime oli 20 tonni.

From Earthmoving

Maailma suurim skreeper

Maailma suurima traktorskreeperi tegi LeTorneau 1958. aastal USA maanteede ehitamise programmi jaoks. Masina ehitamiseks arendas LeTorneau välja elektrimootoriga vedavad rattad. Tänu nendele oli võimalik edasi anda ülisuurt veojõudu. Kuni selle hetkeni oli enamuse skreeperite kastimaht 11 kuupmeetrit. LeTorneau "Goliathi" kastimaht oli 46 kuupmeetrit. Traktorskreepei pikkus oli 18,9 m ja laius 4,3 m. Nelja elektriratast toitis 600 kW diiselmootor-generaator. Sellele skreeperile lisas LeTorneau peagi järlhaagitava neljarattaveoga skreeperi. Kokku moodustas masin kaheksarattalise, 2x600 kW mootoriga, 31 m pikkuse topeltskreeperi kandevõimega 130 tonni. See oli ja on tänaseni jäänud maailma suurimaks traktorskreeperiks, mis suutis erinevalt paljudest teistest oma kasti ise, ilma abimasinateta täita. LeTourneau on leiutanud enamuse mobiilsetest gigantmäemasinatest

From Earthmoving

Allikas500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Suurim järelveetav skreeper 1954. aastal

1954. aastal tegi MRS 660 hj võimsusega traktorile 38 kuupmeetrise kastimahuga tõmmatava skreeperi MRS HW40. Vedamist ja veojõu tasakaalustamist aitas reguleerida traktorit ja skreeperit ühendav hüdrosilinder.

From Earthmoving

Maavara

Maavara on kivim, mille kasutamine on tasuv ja riiklikult reguleeritud. Turba, muda ja nafta puhul on tegu ka setendi, orgaanilise aine ja vedelikuga. Mineraalvesi võiks olla samuti maavara kuid ei ole.

Maailma enimkasutatavad maavarad on rauamaak ja kivisüsi.
Eesti enimkasutatavad maavarad on põlevkivi ja lubjakivi.


From Liiv

Energiatootlus

Energiatootlus on tunnus mis näitab kui palju sisaldab maavara energiat maapinna pindalaühiku kohta. Kasutatakse ühikut GJ/m2. Eestis on põlevkivi aktiivse varu kriteeriumiks 35 GJ/m2 ja passiivse varu kriteerium 25-35 GJ/m2. 

Mehaaniline masin

Mehaaniline masin on masin, mille tööorganile ja tööorgani juhthoobadele antakse jõud edasi mehaaniliselt e. keti, trossi, hammasratta, hammaslati või nukkvõlli abil. Jõud tekitatakse tavaliselt elektrimootori või diiselmootori abil, varem aurumootori abil. Paljude masinate ajamid on kombineeritud ja jõudu antakse edasi nii mehaaniliselt kui hüdrauliliselt. Klassifikatsioon sõltub tööorgani ja noole ajamist. 

Lõiketera

Lõiketera on tera, mis lõikab. Enim kasutatakse seda mõistet tera kohta, mis on lõikamise ajal fikseeritud ja mis ei pöörle e. ei ole ei pöördtera ega ketastera ega näritstera. Lõiketera sünonüüm on hammas.

  • Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik: Tera: Tera on mäemasina tööorgani lõikav osa. Eristatakse lõiketera, pöördtera ja ketastera. Tera on kinnitatud lõiketrumli välispinnale ja/võ...

Viimase nädala populaarsed kirjed

Viimase kuu populaarsed kirjed

Kõigi aegade populaarseimad kirjed